romaan

taaskord jälle ma kirjutan. olen juba õhtu otsa kogunud piisavalt aega, et siia oma meeletu kogus mõtteid/tundeid/emotsioone/tegemisi kirjutada. ma pole neid siiani jõudnud kirja panna ja kui hakkaksingi panema, siis neid kas väheneks(kuna kõik ei püsi meeles) või tuleks neid juurde(ülemõtlemise tagajärjel). jah. nii ongi. tihtipeale juhtub nii, et ma unustan oma pooled mõtted ära, sest uued tulevad juba peale. tundub naljakas, aga tegelikult see pole nii. mulle ei meeldi see. pool mu mõttemaailmast/minust läheb raisku, lihtsalt sellepärast, et ma olen vahest tuisupea. ma peaks koostama mingisuguse järjekorra/nimekirja, millest ma üldse kirjutaksin praegu. mulle meeldib kirjutada pikki blogisid siis, kui ma olen KURB ! jah, kurb on see märksõna, mis sunnib mind kirjutama -.-, nii imelik kui see ka poleks, siis võite ise järeldada, kui tihti ma olen kurb/mossis/tujutu olnud – seda kõike blogide pikkuse järgi. jah. nii ongi. ma panen nüüd nimekirja sellest kõigest, millest tahan TÄNA/KOHE/PRAEGU kirjutada:

  • inimesed muutuvad
  • nostalgia
  • liigne emotsionaalsus
  • teistesse inimestesse suhtumine
  • sõprus
  • meeletu igatsus
  • mõtted

nii. inimesed muutuvad. ja nad muutuvadki. mäletan veel, kui omasin enda ümber tohutult palju(okei, mitte küll tohutult palju, kuidas piisavalt) inimesi, kes hoolisid minust(vist) ja mina neist hoolisin(väga palju). kuhu nad küll jäänud on ? olen tähele pannud, et see on kuidagi mingisuguse fking “nõiaringi” moodi, et inimesed tulevad ja samakiirelt ka lähevad. kui mitte samakiiirelt, siis siiski, aja möödudes nad ikka kaovad. neid lihtsalt pole. ei, nad ei sure vms, nad lihtsalt eemalduvad(või hoopis mina neist) ja kaovad. see on umbes sama, mis lapsel kaob tuju mingi mänguasjaga mängida. sama on ka minupuhul. tuleks nagu mingi tüdimus vms ja kõik kaovad. kõik on kuidagi vastastikune. ma ei oska seda seletada. see tundub liiga keeruline, kuid põhimõtteliselt ongi nii, et aja möödudes inimesed mu ümber vahetuvad. seltskond muutub. mõtted muutuvad. ja mina muutun koos nendega. see on paratamatus. ma tahaksin neid vanu aegu tagasi, kus mu läheduses oli alati olemas mu hea sõbranna jaanika, kes ka nüüdseks on kuhugi lihtsalt kadunud(ta kolis linna. see peaks nii mõndagi ütlema). ja nii on ka teistega.. seda on valus tunnistada, aga kõik muuuuutuvad ja kaovad😦.ärge kaduge. ma vajan teid.

nostalgia. olen päris mitu blogi kirjutanud sellest, kui suur nostalgia mul peal on või et miks ma nostalgitsen ? aga ikka sellepärast, et ma poleks muidu vist liis ju. ma tahaks tagasi keerata umbes kaks aastat. tahaks tagasi neid aegu, kus kõik oli suuurepärane/hea/armas jne. piisaks isegi eelmisest suvest, kus kõik oli suurepärane. jah, ma tunnistan ausalt – mulle meeldib vanu aegu meenutada. need ongi kõige paremad ajad,mis on jäänud meelde ja kõikide mälestustega kaasnevad emotsioonid/tunded on siiani meeles. see ongi kõige olulisem. nostalgia on oluline mu elus. ilma selleta ma läbi EI saaks. nostalgia on sama oluline mu jaoks nagu mu sõbradki. sõbrad = nostalgia. jah. nii ongi. mälestused/sõbrad = nostalgia. ehk on nii parem ? isegi halvad mälestused lähevad nostalgiaks üle. las lähevad. teinekord on hea siis vähemalt millestki õppida.

liigne emotsionaalsus. paljud teavad, et ma hakkan tihtipeale filmide peale nutma, sest need on nii armsad ja südamlikud. no nii oli ka täna. või et ma solvun nii kiirelt ? see on minu puhul nii tavaline. mu emotsioonid on väga nurgast nurka. ma olen liiga emotsionaalne inimene. see on paha. mulle ei meeldi olla mingi intriigitseja vms. nõme. mulle ei meeldi see. aga ma ei oska ennast aidata. kuna ma olen selline juba 16 aastat olnud, siis mida muud mul üle jääb ? ma olen selline edasi. liigse emotsionaalsuse tagajärjel olen ma nutnud põhjuseta. mul pole vaja põhjuseid, et nutta. mulle piisab ka ühest halvast sõnasT(kui mul on paha tuju), et mind nutma ajada. jah, see on võimalik !

teistesse inimestesse suhtumine. mulle meeldib, kui ma suhtun kõikidesse enda ümber olevatesse inimestesse nii, nagu ma seda olen teinud algusest peale. aga ei, ma pole enam seda suutnud. ma võin kiinduda inimesse ja arvata temast ülihästi, kuid mingi sündmus/moment/ütlus/see miski, muudab mu arvamust temast. tavaliselt halvema poole, kuid vahest paremuse poole. ma eihakka nimesid nimetama ega midagi. aga ma olen seda ka viimase kahe/kolme nädala jooksul tähele pannud, et mu arvamused inimestest muutuvad. päris palju muutuvad. milleks käituda ühe inimese lähedal ägedalt/meeldejäävalt ja teise inimese juures veel ägedamalt ja veel meeldejäävamalt ? milleks ? kas see teeb inimese paremaks. ei ju ? pole mõtet olla keegi, keda sa pole. milleks ? see ei anna mitte midagi. pigem võtab just ära need omadused, mis on JUST sulle omased.

sõprus. minu jaoks on sõbrad väga olulised isiksused mu elus. ilma nendeta ma poleks selline nagu ma seda hetkel olen. nad on mind toetanud/aidanud/õpetanud ja lõbustanud. nad on alati mu lähedal, kui ma neid vajan. võin öelda, et oman maailma parimaid sõpru, kuid kes teab, ehk on kuskil veel paremad ? hetkel on nad minu jaoks väga olulised. mulle meeldib sõna sõprus. see on tugeva tähendusega sõna. võiks ju öelda ka seda, et kui poleks sõprust, siis poleks ka armastust ? sest sõprusest armastuseni on pmts väga väike samm. jah. aga see selleks. ma hoolin oma sõpradest palju. ma võibolla ei näita seda alati välja, aga ma hoolin neist. isegi, kui ma ei oska lohutada/aidata, siis ma vähemalt tean enda sisimas, et ma tahaksin seda väga teha. ma pean seda õppima. ma ei taha tunduda külma ja tundetu inimesena. mulle meeldib sõprade muresid kuulata ja oma arvamust avaldada, kuid vahest ma satun ehk liiga hoogu ja teen kellelegi haiget ? sõbrad on elu. see vastab tõele. poleks sõpru, poleks elu.

meeletu igatsus. ma olen igatseja inimene. kui näiteks toimub mingi üritus/pidu, siis ma igatsen seda ja tahan uut. see on tüüpiline minupuhul. ma igatsen kõike/kõiki. ma igatsen pisidetaile/pisitegemisi. aga need ongi kõige olulisemad ! just need kõige pisemad asjad ongi need, mida peab igatsema. ma igatsen näiteks suve. jah, ma tean, pole mõtet, kuid ma igatsen. mulle meeldis see õhkkond ja see, et ma olin õnnelik. ma igatsen seda. kõik inimesed mu ümber olid õnnelikud. ma igatsen seda. kuhu on kadunud õnnelikud inimesed ?!?! kus te olete ? nüüd tuleb uus suvi peale ja inimesed on ehk jälle õnnelikud ja mul on jälle midagi, mida igatseda🙂 tegelikult ma igatsen rohkem inimesi, kuid mul oleks aeg kõikidest mälestustest üle saada ja edasi liikuda. aeg on juba sealmaal.

mõtted. mul on täna peas olnud palju mõtteid. sellepärast mu pea ehk valutabki:/ ma mõtlesin, et kas kirjutada pikk blogi/lühike või üldse mitte midagi. kuna mulle meeldib kirjutada, siis ma otsustasin selle kasuks, et räägin end kõigest täiesti tühjaks. kõik need niiöelda alapunktid olid kuidagi omavahel seotud ja võibolla oli igas punktis jutt sama. aga ma ei osanud paremini. mu mõtted on hajevil. ma pole õnnelik. kohe kindlasti mitte. ma olen pigem kurb. mitte isegi seda. ma lihtsalt ei oska olla. ei tea, kas olla õnnelik või olla õnnetu. mul pole põhjust rõõmustada ja pole ka põhjust olla õnnetu. seega, ma olen suhteliselt kahevahel. nagu kits kahe heinakuhja vahel. nii ongi. ma olen kits(nii naljakas). ma tundun praegu kuidagi nii tõsine. ma olen kirjutanud juba umbes 25 minutit :O ja ikka pole suutnud oma blogile punkti panna. mul on NII PALJU mõtteid. apppi:/. oeh.

ma tahaks praegu midagi/kedagi head. tahaks .. see sõna kõlab nõmedalt. Tahaks on paha poiss. jah, ta on paha. milleks unistada võimatutest asjadest ? milleks ?? pole mõtet. unistada võib, aga peab suutma jääda reaalsusepiiridesse. ma olen seda enamjaolt suutnud.

nüüd mul tuli meelde, et mul jäi üks alapunkt vahelt ära. ma panen selle siis siia:

tulevik. mul on tulevikuks tehtud palju plaane. ma olen isegi neist rääkinud mõndadele inimestele. olen isegi paar pisarat nende pärast poetanud, sest need tunduvad nii armsad. (emotsionaalsus lööb välja). ma tahan endale tulevikus korterit viljandisse. see on kindel. viljandisse ! ma tahan endale ilusat korterit. seal peaks olema magamistuba(suuuuure voodiga:)), üks väiksem tuba, vannituba ja köök. köök peab olema pisike. ma niikuinii ei oska süüa teha. seega, milleks omada suurt kööki ? ma tahan endale meest, kes oskaks süüa teha:D. ma tahaks nii palju asju. ja mis peamine, üks unistus, mis kindlasti läheb kunagi täide, on seotud väikse liisuga🙂. see, et kui mina ja mu TULEVANE mees(kes kuskil kindlasti on olemas) istume MEIE KORTERI elutoadiivani peal ja vaatame telekat ja siis väike liisu tuleb ja ütleb:”emme, issi, vaadake, mis ma joonistasin”. see on väga armas. ainuüksi mina suudan seda ette kujutada. teised keegi mitte. aga enne seda kui ma üldse endale korteri saan, tahan ma minna ülikooli. koos oma sõbrannadega. jah, ma isegi tean VIST kellega:D. sinna on veel aega.

ma ei tohiks rohkem miskit kirjutada. ehk tuleb veel mõtteid pähe, mida kirjutada ja siis ma ei jõuagi kunagi seda blogi ära lõpetada. ma tahan, et teil kõigil oleks hea ja meeldejääv nädalavahetus, muud midagi🙂

olge nunnud ja püsige terved ! :*

liisu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: