väsinud tütarlaps

tsauki. olen kuutsekalt tagasi ja enda suureks üllatuseks ma ei kukkunudki MITTE ÜHTEGI korda – see ei lähe kukkumisena arvesse, kus ma nsm kükitasin, sest jalad kadusid alt ära:D. ma julgesin isegi hüpetesse minna ;). mitte nagu eelmine kord, kus ma sain väga haiget:(.

mu pöidla ja nimetissõrme vaheline koht on niiiii valus 😦

võin uhkelt öelda, et julgesin isegi kõige suurema mäe peal ära käia ;). enda üle väga uhke. olen üldse täna väga mitu korda enda üle uhkust tundnud. see on hea tunne.

ma olen hetkel inimeste peale solvunud. miks on kõik muutunud nii teistsuguseks ? miks ? miks nad pole sellised, nagu ma tahan neid mäletada/näha/tunda ? kfjldfd. ma ei mõista inimesi.

ma ei suuuda hetkel midagi kirjutada. emotsioonid on laes. NOSTALGIA. ma tahan tagasi. alati tuuakse meid sealt nii ruttu ära -.- räigelt nõme. aga vähemalt saime minna :). see on super.

kuid jaa. inimesed pole enam need inimesed, millised nad olid kunagi. . .

liisu

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: