Kogu elu on üks suur seebimull, kuid kujutlegem, kes oleks sellises maailmas seebimullipuhuja?

tsauki! väljas sajab hetkel nii palju lund korraga alla, et aknast välja vaadates ei näe selget pilti, kõik on valge. meeletu lumi ikka, mis taevast alla sajab. koju tulles on nagu mingi tunnel juba tekkinud. tunnelil küll katust pole, aga hea kujutlusvõime korral saab selle ka sinna peale mõelda.

ma lubasin endale täna, et koristan toa ära. sellest ei tulnud väga midagi välja. ma lihtsalt ei jõua. ma suutsin ainult natukene oma lauda koristada ja pildid tagasi albumitesse kleepida. muud pole midagi viitsinud/jõudnud/tahtnud teha. meeletult laisaks olen muutunud.

ma ei tunne ennast ise ka enam ära. ma olen laisk. tegelikult ma peaksin tegema üldse oma voodi korda. aga no kes ikka viitsib ? ega ma päev otsa pole niisama logelenud. olen söönud, õppinud ja gulliveri reise lugenud. raamat iseenesest on põnev ja särkivärki, aga no kuulge, mul ju silmalaud kaaluvad gullivere lugedes 10 kilo. ma lihtsalt ei suuda neid üleval hoida. 4 peatükki on loetud. 4 veel. ei teagi, kas jõuan täna -.-, fausti asemel loen ka mingit muud raamatut, sest see on õhem ja ehk ägedam. juba see nimi “faust” kõlab imelikult.

mulle tundub, et inimesed on viimasel ajal nii rõõmsad. kõigil läheb nii hästi ja nad on õnnelikud. seda on rõõm kuulda.

väljas on küll talv ja lumi on maas, aga mismõttes lendavad mu toas ringi kärbsed ?! mismõttes nagu ? kas nad magama ei peaks ? juba päris mitu päeva passivad nad mu kardina taga. imelikud loomad. sellega seoses meenus gulliveri reisidest ka üks seik, kus väike gulliver on hiiglaste maal ja siis kärbsed munesid ta söögi sisse. suht jäka, aga ja, see on elu.

seoses eluga meenub mul taaskord jälle emme ja suureks saamine ja kõik.. ah ma ei viitsi nii enam -.-

varsti hakkab vaheaeg. loodan, et ma leian endal selleks ajaks tegevust. selles suhtes, et 19 on suure-jaanis pidu. 22 on klassipidu. 23-24 tuleb kadre viljandisse. 25 on margoti sünnipäev. ja 26 on tüüpiline reede. loodan, et tuleb hea vaheaeg. südamest loodan. midagigi rõõmsat mu üdini mustas elus (:

mul polegi ammu enam nii rahulikku nädalavahetust olnud. peaksin seda (vist) nautima, aga ma ei oska midagi teha. peaksin olema asjalik ja tundma kodusolemisest rõõmu, aga ma ei suuda..:/

kõige olulisema asja eilsest päevast olen jätnud rääkimata: käisime tupsudega citys noortepeol. nõustun kõigi arvamustega, et seal on äge. super lausa. minu jaoks vähemalt. koht on hubane ja mõnus. aga jaa, taaskord jälle peaks mainima, et kaine peaga ei tasu sinna minna. meeldejääv õhtu. meeldejääv seltskond. olen tähele pannud, et ma oman väga häid klassikaaslasi, kes viitsivad minuga igalpool käia. see on suurepärane teadmine. teinekordki tupsud !🙂

liisu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: