nostalgia ja seiklused

imekombel olen ma koju jõudnud ja jään ka siia vist vähemalt üheks/kaheks ööpäevaks. erakordne, kas pole? aga igaljuhul oli kogu linnas veedetud aeg koos jannuga nagu tõesti kõigeparem. me käisime igalpool ja tegime kõike. eile käisime päeval väljas mikut empsi juurde viimas ja siis olid jannu trepas kaks poissi. mul oli nagu et wtfwtfwtf, et kes nad on. lõpuks sain teada, et ühega neist olen ma päris mitmel üritusel koos käinud. paar sõnagi vahetanud. ei ma polnud mällaris, lihtsalt ei tundnud ära kindlasti teda. aga igaljuhul nüüd ma tean kes ta on ja olen selle üle õnnelik. kohe päris ausalt.

tavaliselt on nii, et kui mulle inimene esmamulje järgi pinget ei paku ja ei meeldi, siis nii ka jääb. ma ei saa sinna mitte midagi parata. aga kui inimene jätab hea mulje, siis ma suhtlen temaga edasi. nii see paraku on. see olen nii tüüpiline mina, kes kommenteerib inimesi esimesel kohtumisel, et appi kui äge ta on või et issand ta on nii tropp.  inimesi, kes jätavad mulle esmasel kohtumisel hea mulje, on palju. ma suhtlen nendega siiani ja saan et isegi väga hästi läbi. aga inimesed, keda ma esimesest silmapilgust pole sallinud või nad pole mulle head muljet jätnud, ei hakka ma mitte vihkama, vaid lihtsalt ignoreerima. selliste inimeste lähedus ajab mind lausa närvi kui aus olla.

igaljuhul see selleks. eile saingi siis uue sõbra omale. ma arvasin algul, et ta on minust vanem. a’la 18-19. aga OH IMET. ta oli MINUST NOOREM !!!!!!!!!😀 jah, ta oli 16. et nagu wtfwtfwtf.😀. ise ka imestasin. aga jaa. tore teada, et minu vanuseks pakkus see sama poiss summerjamil 13-14😀. hea teada, et ma nii nooruke välja näen.

igaljuhul tahtsime me jannuga romantikat teha ja siis minna kuhugi istuma ja tähti vaadata. aga deemer. tähti polnud. see oli ikka päris suur feil. igaljuhul me jalutasime niisama ja otsisime kevinit igaltpoolt. ta peitis ennast kuskile uueveskile😀. ja siis me otsisime teda. lõpuks leidsime ja olime nsm. läksime istusime khugi pimedasse uueveski mäe alla sillale.

seal oli ilus. vesi vulises, rohutirtsud tegid vist häält, uueveski mägi oli nostalgiat täis, emotsioonid ja tänavavalgustid. tundub küll, et nneid asju ei seo mitte miski omavahel. aga minul seob. ma istusin sillal ja vaatasin mäe otsas olevaid tänavavalgusteid. nad tekitasid mu silme ees nostalgilisi mustreid. jaaa, ma jälle meenutasin SIND !!! on jälle üks kuupäevaline tähtpäev seoses sinuga ja ma meenutasin neid hetki. aga samas milleks ?! ma ei jõua enam.

see oli armas mu südamele. aga aasta tagasi ma läksin kadrega tülli ja tulin keilast ära nii, et ma ei öelnud kadrele sõnakestki. tulin su juurde. ma mäletan seda VÄGA HÄSTI. ma nägin esimest korda su autot… MA EI TOHI MEENUTADA ENAM !!!:/ pssst.

kui kell oli a’la 3 öösel, läksime minema uueveski silla pealt ja läksime laiali. enne jannu juurde minekut sain veel allarilt kalli ja olimegi läinud.

jannu juurde jõudes hakkas jann mind ja allarit paari panema. kas pole mitte armas tõesti. tõeline kosjamoorike mul. aga tegelikult ongi nii, et inimesed, kes esimesel kohtumisel jätavad hea mulje – meeldivad mulle !!!🙂. aga kui sõbrad. ausalt.

ma ei jõua enam ei olla ega midagi teha. mu toas valitseb sõnaotseses mõttes KAOS !!!! uksest kuni arvutini on teerada ja kõik. tõeliselt kena tütarlapse tuba on mul.

aga ma olen täna tubli ja lähen muru niitma. pole ju siiski mitu päeva kodus olnud ja on vaja miskit teha.

…. kivi minu kapsaaeda.

liisu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: