Naera, naera … Alati naera, ka siis kui süda tahab valust lõhkeda, sest naermine on alati võit enese üle.

eile oli reede ja ma tõesti mõistsin, et kui ikka tuju on halb, siis ta ka on halb. ma peaksin leidma viisi, kuidas ennast mingitki moodi välja elada, kuidas ma leiaksin selle viisi ? mul on nii palju keerulisi mõtteid peas, mis muudavad mind tusaseks ja sõnaotseses mõttes tujutuks. mul oleks vaja rääkida. palju rääkida. aga ma ei jõua enam.. ma olen väsinud. lausa nii väsinud, et see teeb mind kurvaks.

ma tahaksin olla sama õnnelik kui umbes kaks nädalat ehk tagasi. tõesti, ma võisin öelda, et olin üks õnnelik tütarlaps. aga et ma nüüd mossitan, siis see on midagi nõiaringitaolist. aasta tagasi ma samal ajal ka kindlasti mossitasin. või no ma mäletan seda aega, et oli keeruline ja raske aeg ja muidugi olin kurb sellepärast. ega see aasta ei saakski ju ometi teistmoodi olla ? ometigi mitte.

ma tahaks praegu minna lihtsalt oma voodisse ja vaadata oma toas telkust mõnd head filmi, aga mu toas puudub igasugune võimalus vusserit vaadata pärast 1.juulit. DEEM !

elu on lill. aga sorri, homme sööb sind hobune. DEEM !

liisu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: