Tears are words from heart that can’t be spoken.

tänane päev on olnud üks lõputu allakäik. hommikul olin kujutletavalt mäe otsas ja mida päev edasi, seda rohkem ma mäest alla liikusin. ja siin ma nüüd olen – mäe all ja kurb. pisarad veel puuduvad. siis oleks täiuslik komplekt. see on lihtsalt kohutav tunne, kuidas üks teisipäev võib lihtsalt nii halb olla. kõik läheb halvasti ja tundub, et halbade asjade nimekiri ei tahagi ära lõppeda :/

tegelikult on minuga kõik korras… peaaegu. ma lihtsalt vajan aega mossitamiseks ja enda väljaelamiseks. kõik läheb lihtsalt nii, et mu unistused, mis tundusid nii teostatavad, on nüüd täiesti teostamatud. lausa olematud. neid lihtsalt EI OLE !! kõik on justkui ära kaotatud ja katki tehtud. aga juhtub ikka – elu läheb edasi.

aga ma parem pühendun koolile ja elan õnnelikult oma elu edasi. oma pisikeses maailmas. saan iseendaga hakkama ja siis hakkan edasi mõtlema. ma parem unustan kõik oma unistused ja tulevikuplaanid ja üritan elada praeguses hetkes. ehk hakkab kõik paremuse poole minema.

liisu

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

w

Connecting to %s

%d bloggers like this: