Olla või mitte olla ? Selles pole küsimus.

paar aastat tagasi oli mu elus üks oluline isik, tänu kellele ma valasin pisaraid ja tõesti, ta oli mulle õe/psühholoogi/parima sõbranna ja sugulase eest. ta tõesti tahtis ja viitsis mind kuulata ning kui ta ära läks viljandist, siis ma tõesti igatsesin teda. AUSALT ! jah, ta polnud poiss, vaid tüdruk. minu ainulaadne kadre, kes on mulle siiamaani olnud nii vaimseks toeks kui ka üleüldse toeks. ma võin talle helistada öösel kell 2 ja nutta telefoni otsas. ta kuulab mind isegi siis ära. ma võin talle rääkida oma muresid ja neid koos temaga lahendada. ma võin jagada talle oma elu tähtsamaid sündmuseid ning ta rõõmustab koos minuga. ma võin rääkida talle oma seiklusi ning ta ei vaata mu peale viltu. põhimõtteliselt võin kõigest rääkida. ja teate kui väga ma igatsen neid aegu kui ta on viljandis ja lihtsalt on ja elab minu toas. ma saan talle kogu aeg kõike rääkida. oeh, paar aastat tagasi kui ma väiksem olin, ei osanud ma hinnata tema olulisust oma elus ehk, kuid nüüd, mil ma olen suuremaks saanud, olen aru saanud, et ta on väga kallis mulle ja ma tõesti igatsen teda.

praegu igatsen ma ka sind, kes sa alles just mõni minut läksid ära mu juurest. ma olen üksi oma toas, raadiost käib rahulik muusika, mul on oma ilusad mõtted peas ringi tiirlemas ning ma olen rahul. ma olen tõesti leidnud rahulolu kõiges. ma olen õnnelik ja tänulik, et õnn ükskord ka minu õuele saabus. ma olen tõesti praegu kõigele ja kõikidele väga tänulik ! aitäh teile !

aga üleüldse, kui ma praegu mõtlema hakkan, siis mis on üldse sõna igatsus tähendus ? mida see üleüldse tähendama peaks ? kas seda, et ma mõtlen ühest inimesest kogu aeg ja tahan koos temaga olla, kuigi ma ei saa. või seda, et ma lihtsalt ootan ta tagasitulekut ?! ma ei teagi. ma ei oska seda lihtsalt seletada. mul puuduvad sõnad.

ma pean mõtlema, kas olla või mitte olla. tegelikult ei, nii see ei kõla, vaid umbes nii, et kas öelda või mitte. palju mõtteid, mis ajavad mu hulluks. palju ütlemata sõnu, mis muudavad mind kärsituks. palju argust, mis vajaks ärakaotamist. mul puudub julgus.

aga tegelikult on lood hoopis sellised, et mul on olnud üks ilus, tore, tõbine, meeldejääv KODUNE nädalavahetus koos oma semudega. jah, kui ma ise kodus pole, siis olen teiste juures. ja kui olen mina kodus, on teised minu juures (: nii armas teist.

aliase pelala.

ma pean mõtlema nii paljude asjade üle, et ma peaksin end jämejalga juba vist kirja panema. mhm.. ma olen arg. mul on vaja kellelegi muret kurta.:/ aga ma olen õnnelik !!!! lihtsalt ehk mõtlen üle ?!?!?! ma ei tea :O

 

liisu

2 Vastust to “Olla või mitte olla ? Selles pole küsimus.”

  1. nii nii nii nii armas sinust liiiis ! ! ! ! !! ! (L)

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: