Armastus on vaimuhaiguse üks meeldivamaid vorme.

kindlasti on igaüks meist kuulnud lauset, et naeratab tihti, kuid harva on õnnelik või midagi taolist. see lause lihsalt meenus mulle, kuid pole absoluutselt mitte seotud minuga. ma olen nii seest kui väljast täis õnne ja see peaks ka välja paistma kui õige nurga alt osatakse mind vaadata !! ja aitäh sulle, et pead mu naeru ilusaks ja armsaks. see teeb mind veel õnnelikumaks ja paneb mind just rohkem naerma !!

täna olen aga mina, kes ma alati säran, tujult täiesti neutraalne. vähemalt nüüd, õhtupoolikul. loen oma ette vaikselt toas voodi peal pikali olles raamatut ja silme ees jookseb tegevusest pilt. vot selline on tõeline raamat, mis tekitab mul silme ette sellise pildi. aga samas poleks ma eluski arvanud, et seda võib tekitada üks kohustusliku kirjanduse raamat nimega “tõde ja õigus”. mina loen sellest niiöelda sarjast I osa ja siiamaani võin öelda, et  igav pole hakanud ja huvi on päris suureks kasvanud. kas selline asi võis tõesti juhtuda ka minuga, kesma tavaliselt ei loe kohustuslikku kirjandust? jah, tammsaare sai sellega hakkama !! au talle !

aga raamatut lugedes olen seostanud ennast nii mõnegi tegelasega seal. naljakas eksole ? raamat räägib vanast ajast, mil elati veel rehetoas ja mina seostan end mõne tegelasega. tundub, et olen napakas, kuid ei. ma meenutan mari. kes teab, see teab. ise vähemalt tundsin nii, aga ei hakka seda teemat sügavamalt lahkama. pole mõtet.

aga tõesti. mu häälest on juba aru saada, et tuju pole täna eriti positiivne. tavaliselt ikka säran ja naeran ka kodus ringi, aga täna see millegipärast pole nii. ehk on kogu vaheaeg mind nii paljudele asjadele mõtlema pannud, et ma ei suudagi enam rahus istuda ja olla ?

sest tõesti. olen saanud puhata peaaegu 20 päeva. täpsemalt 19. ja selle aja jooksul olen tundnud, et ma ei käigi koolis, kuna ma pole ühtki kooliasja lahti teinud ega kooliga seonduvatele asjadele mõelnud. mul pole selleks lihtsalt vajadust ega tahtmist olnud.

olen pigem nautinud seda suurepärast vaheaega täpselt nii, et see jääks mulle igaveseks meelde ja üldse täiel rinnal. täpselt samamoodi nagu sügisvaheaegagi, aga natuke pikema perioodi jooksul lihtsalt nautinud. olen käinud trippimas, veetnud kodus võibolla nädalakese, olnud sõprade ja tuttavatega, võtnud vastu uue aasta ja saanud/jaganud kingitusi. ja veel palju muudki.

tunnen erinevust eelmise ja selle aasta vahel. ja see on minul endal silmaga märgatav. seda ei tea, kas teised ka seda tajuvad või mitte.

ja mul on kuradima hea meel selle üle, et minu ja kadre suhtlemine on muutunud endiseks: me lõõbime, naerame, nutame, kurdame, norime jne üksteist ja teate mis ? ma armastan seda, sest just täpselt selline meie suhtlemine peabki olema. alati ja igaveseks !

liisu

2 Vastust to “Armastus on vaimuhaiguse üks meeldivamaid vorme.”

  1. mulle see ülemine jutt jääb arusaamatuks veits😀 . aga tead mis ? keda huvitab ? ma armastan seda kõige alumist lõiku😀 . sa oleksid võinud selle üles kirjutada et ma poleks pidanud nii kaua ootama😀 . ma sind ka viiner😀

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: