Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega õnn ja rõõm.

tundub, et abituriendina olen hakanud hindama õppimist ja seda, et kui õpin, saan häid hindeid. ei kurda tõesti hinnete üle, sest olen tõesti vaeva näinud ja pingutanud. samas, kas see tasub end ka ära ? ei tea miskit. meenuvad lihtsalt põhikooliajad, kus palju oli õppida ja ma tõesti õppisin. vana hea mina hakkab vist tagasi tulema.

mina olen arvamusel, et õppima peab. ja peab oskama ka oma aega planeerida nii, et kõik asjad saaksid õigeaegselt tehtud, mitte nagu praegu minul : mate järeltöö pressib peale juba ja inka kodulugemine on vaja ära teha.

aga koolist pole huvitav rääkida.

tahaks parem kiruda seda, et ma pean ootama KAKS NÄDALAT,et minna pimedasõitu tegema ja siis saan alles autokoolist paberid kätte, et ARK-i minna. MIKS PEAN MA NII KAUA OOTAMA ?!?!?!!??!?!?! teiste järel pean ootama. kui te vaid teaks kui närvi see mind ajab -.- -.- -.- ,kurat võtaks !!!

liisu

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: