Õnnelikud inimesed on elu mustkunstnikud, igast asjast võlutakse välja ime nimega õnn ja rõõm.

tundub, et abituriendina olen hakanud hindama õppimist ja seda, et kui õpin, saan häid hindeid. ei kurda tõesti hinnete üle, sest olen tõesti vaeva näinud ja pingutanud. samas, kas see tasub end ka ära ? ei tea miskit. meenuvad lihtsalt põhikooliajad, kus palju oli õppida ja ma tõesti õppisin. vana hea mina hakkab vist tagasi tulema.

mina olen arvamusel, et õppima peab. ja peab oskama ka oma aega planeerida nii, et kõik asjad saaksid õigeaegselt tehtud, mitte nagu praegu minul : mate järeltöö pressib peale juba ja inka kodulugemine on vaja ära teha.

aga koolist pole huvitav rääkida.

tahaks parem kiruda seda, et ma pean ootama KAKS NÄDALAT,et minna pimedasõitu tegema ja siis saan alles autokoolist paberid kätte, et ARK-i minna. MIKS PEAN MA NII KAUA OOTAMA ?!?!?!!??!?!?! teiste järel pean ootama. kui te vaid teaks kui närvi see mind ajab -.- -.- -.- ,kurat võtaks !!!

liisu

Advertisements

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja / Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja / Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja / Muuda )

Google+ photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google+ kontot. Logi välja / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: